Eesti liikide seisundi hindamine ja Punane Raamat Agu Leivits ja Hanno Zingel Kasutatud on Maailma Looduskaitseliidu, Kalev Sepa, Urmas Kõljala, Reigo Roasto slaide Looduskool ajakirjanikele 2. - 3. juuni 2016 Endla looduskaitsealal
IUCN punane nimestik Raamistik liikide klassifitseerimiseks ohustatuse riski alusel Loodushoiu tegevuste lähtepunkt
Ajalooline tagasivaade American Committee for International Wildlife Protection (ACIWP), 1936 John C. Phillips Kolm olulist raamatut Extinct and vanishing mammals of the western hemisphere, 1942, Glover M. Allen Extinct and vanishing mammals of the Old World, 1945, Francis Harper Extinct and Vanishing Birds of the World, 1958, Greenway, James C., Jr.
1949.a. (UNESCO ja IUPN, International Survival Office, (1950) H. Coolidge esimees Liikide ohustatuse töörühm, 11 zooloogi ja botaanikut 1950. a. esimene nimekiri 14 imetajat, 13 linnuliiki 1952. a, linnuliikidega hakkas tegelema ICBP 1956, V Peaassamblee, loodi SSC 1950ndatel esimene kartoteek ohustatud imetaja ja linnuliikidest Inglise ökoloog kolonel Lefric Boyle (pildil), SSC esimees, 1956.a. Sir Peter Scott - ohustatud liikide register, koos ohustatuse astme määratlustega Ajalooline tagasivaade
1958.a. H. Coolidge esitles 26 ohustatud imetaja liiki 1960.a Peaassamblee Varssavis, L. Boyle esitles 34 ohustatud imetaja liiki, lisaks, ICBP andis ülevaate 13 ohustatud linnuliigist 1963. a. Peaassambleel Nairobis kiideti heaks Punase raamatu koostamise idee 1964.a. Alustati esimese punase raamatu koostamist imetajad ja linnud 1969.a. populaarteaduslik punane raamat Ajalooline tagasivaade
Illustration copyright Bob Diven KUIDAS PUNAST NIMESTIKKU KOOSTAKSE? The IUCN Red List of Threatened Species
IUCN PUNASE NIMESTIKU KRITEERIUMID JA KATEGOORIAD Criteria Categories Thresholds
Kes on kaasatud? IUCN punase nimestiku koostamist koordineerib IUCN liigikaitse programm tihedas koostöös liigikaitse teaduskomisjoniga (SSC) Koostöö võrgustikus 9 215 eksperti
IUCN punase nimestiku koostöövõrgustik
Introduction to the IUCN Red List
MILLEST IUCN PUNANE NIMESTIK MEILE KÕNELEB? The IUCN Red List of Threatened Species 13
Elurikkus maailmas 1.8 miljonit kirjeldatud liiki 74106 (c. 4%) liiki on hinnatud 897 Extinct or EW 22176 Ohustatud The Past: Maailmas: 10-100 miljonit? 8 15 miljonit liiki
Liikide väljasuremise risk taksonites
Näitab taksonoomiliste gruppide ohustatuse riski trende Punase nimestiku indeks IUCN Red List Index
Head uudised Viimased IUCN punase nimestiku ülevaated tõdevad (2010) 37 imetaja liigi seisund on paranenud 5% ohustatud imetaja liikidel on arvukus tõusnud Viimasel 15 aastal on 16 linnuliiki päästetud väljasuremisest Humpback Whale Black-footed Ferret California Condor
Our target is to make Over 70,000 so far
Teadusuuringud Rahastamine GEF, CEPF, MBZ, SOS Keskkonnaalaste otsuste parandamine EIA, KSH IUCNi punase nimestiku kasutusala
IUCNi punase nimestiku kasutusala Loodushoiu planeerimine ja tegevuste planeerimine Planeerimine: Key Biodiversity Areas; Important Bird Areas, Alliance for Zero Extinction sites and more Action - Save our Species Sisend konventsioonidesse (CBD, CITES)
IUCNi punase nimestiku kasutusala Teadlikkuse tõstmine ja loodusharidus Pressiteated: oluline kajastatus Uus koduleht: IUCN Red List Discover Iganädalane sari: Weekly Amazing Species Sotsiaalmeedia: Facebook and Twitter @IUCNREDLIST
IUCNi punase nimestiku kasutusala Keskkonnateadlikkuse tõstmine loomaaiad, botaanikaaiad, akvaariumid Üle 70 loomaia ja akvaariumi eksponeerivad liike koos IUCN punase nimestiku ohustatuse astmega Üle 700 miljoni inimese külastab igal aastal loomaaedu ja akvaariume! Munich Zoo Chester Zoo
Esimene Punane Raamat Maailma esimene Punane Raamat ilmus trükis 1964. a Esimene Eesti Punane Raamat 1976-1979 ETA Looduskaitse Komisjon 4 eksemplari 155 taimeliiki (42 punane, 101 valge, 12 hall) 104 loomaliiki (32 punane, 70 valge, 2 hall)
Esimene Punane Raamat Populaarteaduslik väljaanne 1982 Nii ohustatud kui looduskaitsealused liigid Trükiarv 30 000
Teine Punane Raamat 1987 TA Looduskaitse Komisjon esitas PR komisjonile kinnitamiseks, 11.04.1988 kinnitati 1990 avaldati ohustatud liikide nimekirjad raamatus Eesti A & O
Kolmas Punane Raamat 1998. a Punases Raamatus hinnati umbes 8600 Eesti elustikuliigi seisundit ning määratleti 1314 ohustatud liiki. Käsitleti ca ¼ Eesti teadaolevast elustikust.
Neljas Punane Raamat 2008. a Eesti Punases Nimestikus anti hinnang 5239 liigi või taksoni kohta. Hinnatud liikidest 133 paigutusid kategooriasse äärmiselt ohustatud ja 192 kategooriasse eriti ohustatud.
ttp://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_punane_raamat_2008.pdf
Andmed Eesti punase nimestiku liikide kohta State of affairs and future
Andmed Eesti punase nimestiku liikide kohta Eestist leitud liikide arv digiarhiivis* Elustiku riik Liikide arv kokku Eksemplar kogus Vaatlus Kirjanduse kirje DNA põhjal Animalia 12355 6777 693 11624 30 Plantae 4309 3222 832 3467 0 Fungi 7283 5197 794 6214 1595 Protista 1242 142 47 1201 0 Bacteria 259 0 59 246 0 Kokku 25448 15338 2425 22752 1625 State of affairs and future *Andmevahetus NATARC PlutoF põhiste andmebaaside ja KKM andmebaaside võib seda arvu muuta
Andmed Eesti punase nimestiku liikide kohta Liigi kirjete arv digiarhiivis Kirje tüüp Kirjete arv Eesti kohta Vaatlusi 404440 Eksemplare 498110 Kirjanduse põhiseid kirjeid 83898 DNA kirjeid 7811 State of affairs and future
Andmed Eesti punase nimestiku liikide kohta Punase nimestiku liikide arv digiarhiivis Animalia Punase nimestiku kategooria 2008.a. hinnatud liigid Taksoni esinemise kirje Eksemplari kirje olemas Unknown 1 1 0 REGIONALLY EXTINCT (RE) 56 42 16 CRITICALLY ENDANGERED (CR) 19 18 9 ENDANGERED (EN) 13 13 7 VULNERABLE (VU) 38 32 20 NEAR THREATENED (NT) 56 50 32 LEAST CONCERN (LC) 252 243 191 DATA DEFICIENT (DD) 528 399 177 NOT APPLICABLE State (NA) of affairs 179 and future 170 52 NOT EVALUATED (NE) 14 10 3 KOKKU 1156 978 507
Andmed Eesti punase nimestiku liikide kohta Punase nimestiku liikide arv digiarhiivis Plantae Punase nimestiku kategooria 2008.a. hinnatud liigid Taksoni esinemise kirje Eksemplari kirje olemas Unknown 1 1 0 REGIONALLY EXTINCT (RE) 54 54 42 CRITICALLY ENDANGERED (CR) 43 43 39 ENDANGERED (EN) 80 79 77 VULNERABLE (VU) 191 191 186 NEAR THREATENED (NT) 261 260 240 LEAST CONCERN (LC) 1182 1163 939 DATA DEFICIENT (DD) 421 402 145 NOT APPLICABLE State (NA) of affairs 575 and future 553 532 NOT EVALUATED (NE) 124 114 16 KOKKU 2932 2860 2216
Andmed Eesti punase nimestiku liikide kohta Punase nimestiku liikide arv digiarhiivis Fungi Punase nimestiku kategooria 2008.a. hinnatud liigid Taksoni esinemise kirje Eksemplari kirje olemas Unknown 13 13 7 REGIONALLY EXTINCT (RE) 34 34 29 CRITICALLY ENDANGERED (CR) 58 57 53 ENDANGERED (EN) 70 70 69 VULNERABLE (VU) 103 103 99 NEAR THREATENED (NT) 88 88 86 LEAST CONCERN (LC) 271 271 270 DATA DEFICIENT (DD) 30 30 28 NOT APPLICABLE State (NA) of affairs 1 and future 1 1 NOT EVALUATED (NE) 0 0 0 KOKKU 668 667 642
Andmed Eesti punase nimestiku liikide kohta Punase nimestiku liikide arv digiarhiivis Protista Punase nimestiku kategooria 2008.a. hinnatud liigid Taksoni esinemise kirje Eksemplari kirje olemas NEAR THREATENED (NT) 3 2 0 Bacteria Punase nimestiku kategooria 2008.a. hinnatud liigid Taksoni esinemise kirje Eksemplari kirje olemas NEAR THREATENED (NT) 1 1 0 Eucapsis alpina
Lähtekoha viiendaks Punaseks Raamatuks Looduskaitse arengukava aastani 2020. Eelmise ohustatuse hindamise käigus kujunenud soovitused ja ettepanekud (Eesti Punane Raamat. 2008. Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon). Andmebaaside arengud ja olemasoleva info korrastamine. Kogemused uute andmete kogumisel (seiretööd, kaitsealuste ja vähetuntud elurikkuse inventuurid). Loodusdirektiivi ja linnudirektiivi aruandluse koostamise kogemused.
Looduskaitse arengukava aastani 2020 Liigikaitse tulemuslikuks korraldamiseks on vajalik järjepidev ja süsteemne ülevaade siinsest liigilisest mitmekesisusest ning liikide ohustatusest. Selleks tuleb jätkata 2008. a alustatud väheuuritud liigirühmade inventuure ning paralleelselt korraldada pidevalt uuenev teaduslik ülevaade liikide ohustatuse kohta süsteemselt ajakohastatav rahvusvahelistele nõuetele vastav Punane nimestik. Selleks töötatakse välja Punase nimestiku uuendamise protseduur, kusjuures hinnangud liikide seisundi kohta tuleb erialaekspertide poolt regulaarselt üle vaadata. Tegevus 2.1.1 Ohustatud ja väheuuritud liikide seisundi selgitamine, andmete perioodiline uuendamine (mh Punase nimestiku regulaarse uuendamise ja täiendamise süsteemi loomine ning rakendamine). Tähtaeg: Pidev, Punase nimestiku täiendamise süsteem rakendatud 2015
Eesti Punane Raamat. 2008. Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon. Ettepanekuid paremaks korraldamiseks: Eesti punase raamatu koostamine (täiendamine) peaks olema pidev protsess, mitte toimuma tsükliliselt iga kümne aasta tagant. Kogu andmestik peaks olema erialaspetsialistidele avalikult kättesaadav. Vajalik on nn andmekogu pidajate süsteemi korraldamine ametnik/ administraator ei ole piisav, möödapääsmatu on erinevate organismirühmade spetsialistide/kuraatorite kaasamine. Punase raamatu andmestiku edaspidine täiendamine ja uute andmete kureerimine ainult ühiskondlikel alustel jääb tõenäoliselt ebaefektiivseks ja puudulikuks.
SA KIK looduskaitse programmi projekt nr 8001 Eesti ohustatud liikide punane nimestik - I. etapp Eesmärk: Käivitada Eesti liikide ohustatuse hindamine ja punase nimestiku regulaarne uuendamine Taotleja: Keskkonnaamet Projekti kestus: 2015-2016 Eelarve: 89 984,00 euro
SA KIK looduskaitse programmi projekti Eesti ohustatud liikide punane nimestik - I. etapp raames kavandatud tegevused Eesti liikide punase nimestiku juhtrühma moodustamine; Avaseminar; Liikide ohustatuse hindamise metoodika tõlkimine ja kohandamine Eesti oludele; Treeningseminar liikide ohustatuse hindamiseks; Punase nimestiku andmete haldamise analüüs; Andmevajakute analüüs, inventuuride vajaduse selgitamine ning hindamise ohustatuse edasise kava koostamine; Valitud liigirühmade ohustatuse näidishindamine novemberiks 2016; Rahvusvaheline koostöö.
Ülevaade 2015 aasta tegvustest Protsessi käivitamine (juhtrühm, avaseminar) Juhendite tõlkimine IUCN ohustatuse hindajate koolitus EELISe IT arenduse kavandamine (KeMIT) Edasise hindamisprotsessile vahendite ja toetuse tagamine
Eesti liikide punase nimestiku juhtrühma moodustamine (Keskkonnaministri käskkiri 17.02.2015 nr 168) 1. Moodustan Eesti liikide punase nimestiku (edaspidi punase nimestiku) juhtrühma järgmises koosseisus: Juhtrühma juht: Hanno Zingel Keskkonnaministeeriumi nõunik Liikmed: Urmas Kõljalg Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik, Tartu Ülikooli professor Asko Lõhmus Tartu Ülikooli loodusressursside õppetooli juhataja Tiit Maran Eesti Maaülikooli dotsent Meelis Pärtel Tartu Ülikooli professor Leelo Kukk Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Agu Leivits Keskkonnaameti elurikkuse peaspetsialist Taimo Aasma Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna juhataja Merit Otsus Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Üllar Rammul Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist 2. Juhtrühma ülesanded on: 2.1 nõustada punase nimestiku koostamise protsessi ning kinnitada taksonirühmade hindamise metoodikad, töökavad ja väljundid; 2.2 kontrollida liikide ohustatuse hindamise protseduuride ja metoodikate järgimist. 3. Juhtrühm koguneb vastavalt vajadusele, koosolekud võivad toimuda ka elektrooniliste kanalite vahendusel. 4. Juhtrühm võib vajadusel töösse kaasata asjatundjaid vaatlejatena. 5. Juhtrühm tegutseb tähtajatult. Vajadusel muudetakse juhtrühma koosseisu või lõpetatakse juhtrühma töö Keskkonnaministri käskkirjaga. 6 Kontrolli käesoleva käskkirja täitmise eest panen eluslooduse valdkonda koordineerivale asekantslerile.
Liikide ohustatuse hindamise IUCN metoodika ja juhiste tõlkimine Tõlgitud IUCN poolt koostatud juhendmaterjalid: - IUCN, 2012. IUCN-i punase nimestiku kategooriad ja kriteeriumid: versioon 3.1. Teine väljaanne. Gland, Šveits, ja Cambridge, Ühendkuningrik: IUCN. iv + 32lk - IUCN, 2012. IUCN-i punase nimestiku kategooriate piirkonna ja riigi tasandil rakendamise juhised: versioon 4.0. Tõlge valminud: september 2015
Eestikeelsete juhendmaterjalid(sh muudatused terminoloogias) Lühend Nimetus 2008 Nimetus 2016 RE Regionaalselt välja surnud Piirkonnas väljasurnud CR Äärmiselt ohustatud Kriitilises seisundis EN Eriti ohustatud Väljasuremisohus VU Ohualdis Ohualdis NT Ohulähedane Ohulähedane LC Soodsas seisundis DD Puuduliku andmestikuga Puuduliku andmestikuga NA Mittehinnatav Mittehinnatav NE Hindamata Hindamata
Liikide ohustatuse hindamise tööprotsess Korraldaja (Keskkonnaameti spetsialisti ametijuhendi järgne ülesanne) Organismirühma kuraator Ametijuhendi järgi liikide ohustatuse hindamise arendamine ja korraldamine. Koostöö organismirühmade kuraatoritega koostöö (sh koolituste korraldamine). Juhtrühmale materjalide ettevalmistamine ning kinnitatud väljundite avaldamise tagamine (jõudmine andmebaasi). Korraldab taksonirühma hindamist, kaasab organismirühma hindamiseks eksperdid, valmistab ette organismirühma hindamiseks töökava, teeb ettepanekuid andmelünkade täitmiseks, koolitab hindajaid. Hindajad Koondab andmed ja viib läbi konkreetse liigi seisundi hindamise. Järgib hindamisel kinnitatud metoodikaid ja protseduure ning kaasab hindamisse teisi asjatundjaid. Retsensent Hindamistulemuste retsenseerimine enne nende esitamist juhtrühmale kinnitamiseks. Juhtrühm (moodustatatud Keskkonnaministri käskkirjaga ) Organismirühmade hindamise töökavade ja väljundite kinnitamine, hindamise protseduuride ja metoodikate järgimise kontrollimine ning nõustamine.
Liikide ohustatuse hindamise tööprotsess ja tarkvaraarendus Liikide ohustatuse hindamise tööprotsess ja tarkvaraarendus
Järgmised tegevused: Tarkvaraarenduse elluviimine koostöös KeMIT-ga tähtaeg 2016 november; Ekspertidest hindamistöögruppide moodustamine september 2016; Näidishindamised ja tarkvara testimine oktoober-november 2016; Eesmärgks on 2018 aastaks saada uuendatud seni hinnatud liikide ohustatuse hinnangud, mis on usaldatavad (põhinevad teaduslikel andmetel), läbipaistvad (kuidas saadud) ja kättesaadavad
Punane nimestik ja liigikaitse prioriteedid IUCN-i Punase Nimestiku kategooriate piirkonna ja riigi tasemel juhised (IUCN, 2012) järgi on: Liikide ohustatuse hindamine ja liigikatse prioriteetide seadmine kaks erinevat protsessi (omavahel seotud); Üldiselt hinnatakse väljasuremisohtu enne prioriteetide seadmist; Liigikaitse prioriteetide seadmisel arvestatakse täiendavate teguritega (ökoloogilised,sotsiaalsed, kultuurilised, kaitsemeetmete edu tõenäosus jne).
Steffen jt., Planetary boundaries: Guiding human development on a changing planet, Science, 13. veebruar 2015, vol 347 (6223)
Tänan!